Selles artiklis räägime RFID-lugejatest. Sest mida kõike saab nendega teha? Ja millist RFID-lugejat sa vajad? Seda me sulle selgitame. Aga enne kui edasi läheme, pead sa kõigepealt aru saama RFID põhimõtetest.
RFID tähendab „Radio Frequency Identification”, mis tähendab, et andmeid saab edastada raadiosignaalide kaudu. NFC toimib samamoodi kui RFID, kuid ainult lühikestel vahemaadel, mistõttu erinevad ka nende rakendused. RFID-kiibi abil saab saata teatud andmeid RFID-lugejale. Sel viisil on võimalik andmeid kaugelt edastada, nii et RFID-lugeja saab midagi käivitada. Näiteks tõkkepuu avamine või tööle registreerimine.
RFID-lugeja ostmineRFID ja NFC on terminid, mida sageli segamini kasutatakse. Kuid nende vahel on oluline erinevus. RFID toimib nimelt pikemate vahemaade puhul kui NFC. Kui NFC-ga on võimalik ühendust luua umbes 3 sentimeetri kauguselt, siis RFID-ga on see vahemaa mõnikord kuni 10 meetrit. Sel põhjusel kasutatakse RFID-d teistsugusteks rakendusteks kui NFC-d. NFC puhul näeme sageli rakendusi nagu maksmine ja ühendus digitaalse maailmaga. RFID-i kasutatakse enamasti jälgimiseks, tööaja registreerimiseks ja juurdepääsuväravate jaoks.
Turul on mitmeid RFID-kiipe, millel on erinevad omadused ja tunnused. Erinevused on näiteks vahemaa, turvalisus, tehnoloogia ja hind. Üks näide on MIFARE Ultralight. Seda kiipi kasutatakse enamasti ühekordseks kasutamiseks ja see on odavaim RFID-kiip. Kui soovid kvaliteetsemat ja nutikamat kiipi, nagu MIFARE Classic 1K, siis pead selle eest märksa rohkem maksma.
Enne RFID-lugeja ostmist pead täpselt teadma, millist RFID-kiipi soovid programmeerida. Kõiki RFID-kiipe ei saa lugeda sama RFID-lugejaga. Nii nagu RFID-kiipe, on ka erinevaid RFID-lugejaid. Iga RFID-lugeja töötab teatud sagedusel, täpselt nagu ka RFID-kiibid. Kui lugeja sagedus on sama kui RFID-kiibil, saavad need omavahel suhelda. Ainult sel juhul on võimalik kiibil olevaid andmeid lugeda ja kiipi programmeerida. Sagedust väljendatakse megahertsides (MHz). Seega on oluline hoolikalt kontrollida, kas RFID-lugeja toetab selle RFID-kiibi MHz-väärtust, mida soovid programmeerida.
Kas soovid programmeerida ultra-kõrgsageduslikku kiipi? Siis vajad seda RFID-lugejat. Lugeja võimaldab UHF (ultra-kõrgsageduslikke) RFID-kiipe lugeda, kopeerida ja programmeerida. Kas soovid programmeerida nii 125 kHz kui ka 13,65 MHz sagedusega RFID-kiipe? Siis soovitame seda RFID-lugejat. See lugeja on ühilduv mõlema kiibiga.
RFID-kiipe ei saa programmeerida ilma RFID-lugejata. RFID-kiibis olev antenn võimaldab suhelda teise RFID-kiibiga. Kuna RFID suudab suhelda ainult teiste RFID-seadmetega, on kiipi võimalik programmeerida ainult RFID-lugeja abil.
RFID-lugejaga saab tegelikult teha kahte liiki toiminguid: uute andmete programmeerimine ja RFID-kiibi kopeerimine. Kõigepealt räägime kopeerimisest. Kui sul on RFID-juurdepääsukaart ja soovid saada veel juurdepääsukaarte, saad seda RFID-lugejaga lihtsalt teha. Võid kiibi lihtsalt kopeerida ja uuele kaardile üle kanda. Loomulikult saad kiibile ka uusi andmeid salvestada. Neid andmeid saad ise välja töötada ja kiibile programmeerida. Selleks on olemas mitmesugused tarkvaralahendused.
Mõned RFID-lugejad suudavad lisaks RFID-le programmeerida ka NFC-d, nagu näiteks see NFC-lugeja.
RFID-lugeja ostmineRFID tähendab „Radio Frequency Identification” (raadiosagedustuvastus) ja kasutab raadiosignaale andmete edastamiseks RFID-kiibi ja RFID-lugeja vahel. Selle abil on võimalik andmeid kaugelt edastada ja näiteks avada tõkkepuu või registreerida tööle saabumist. RFID on sarnane NFC-ga, kuid erineb sellest selle poolest, et RFID-d kasutatakse pikemate vahemaade puhul. NFC ulatub nimelt vaid kuni 3 cm kaugusele, samas kui RFID võib ulatuda mõnikord isegi kuni 10 meetrini.
RFID-i ja NFC-d kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid nende vahel on kindlasti erinevus. RFID on nimelt mõeldud pikemate vahemaade jaoks kui NFC. RFID suudab mõnikord ületada kuni 10 meetrit, samas kui NFC suudab ületada vaid kuni 3 cm. Seetõttu kasutatakse mõlemat terminit erinevate rakenduste puhul. NFC-d kasutatakse peamiselt maksete tegemiseks ja digitaalse maailmaga ühenduse loomiseks, samas kui RFID-d kasutatakse jälgimiseks, tööaja registreerimiseks ja juurdepääsuväravate jaoks.
Turul on mitmeid RFID-kiipe, millel on erinevad omadused ja hinnad. Erinevused on näiteks vahemaa, turvalisus, tehnoloogia ja hind. Üks näide RFID-kiibist on MIFARE Ultralight. Seda kiipi kasutatakse enamasti ühekordseks kasutamiseks ja see on odavaim RFID-kiip. Kui soovid kvaliteetsemat ja nutikamat kiipi, nagu näiteks MIFARE Classic 1K, siis pead selle eest märkimisväärselt rohkem maksma.
Turul on mitmesuguseid RFID-lugejaid, mis töötavad teatud sagedusel, täpselt nagu RFID-kiibidki. Kokku on kolm sagedustüüpi: madalsagedus (Low Frequency), kõrgsagedus (High Frequency) ja ülikõrgsagedus (Ultra High Frequency). On oluline teada, millist RFID-kiipi soovid programmeerida, sest mitte iga RFID-kiipi ei saa lugeda sama RFID-lugejaga. Sagedust väljendatakse megahertsides (MHz). Seega on oluline hoolikalt kontrollida, kas RFID-lugeja toetab selle RFID-kiibi MHz-väärtust, mida soovid programmeerida.

